Et haiguskulgu kergendada, tuleks tingimata üleliigsetest kilodest vabaneda. Üldjuhul on tegemist autoimmuunsete krooniliste haigustega, millel on geneetiline eelsoodumus. Kahjustunud põlveliigeste korral tunneb haigestunu esialgu valu eelkõige trepist alla minnes, ülesminek aga valu ei valmista. Lokaalselt ja suukaudselt manustatava valuvaigisti toimet on näiteks artroosipatsientide ravis mitmete uurimustega võrreldud ning leitud, et valutavale kohale määritav diklofenakgeel on valu leevendamisel vähemalt sama tõhus kui suukaudselt manustatav ibuprofeen. Ka normaalne, terve liiges võib naksuda ja selle kohta on erinevaid teooriaid. Pärast radikuliiti võib lülisammas jääda veidi viltu ja sealt edasi ka vaagen, nii et jalgadele langev koormus pole enam võrdne.

Sobiva kõrgusega jalanõud. Ebamugavad ja väga kõrge kontsaga või kontsata jalatsid kahjustavad liigeseid. Enda säästmiseks võiksid naised valida 3—4 cm kõrguse kannaosaga jalatsid.

Ortopeedilised jalatsid. Ortopeedilisi jalatseid ei ole kindlasti vaja kanda igaks juhuks, küll aga on nii ortopeedilised jalatsid kui sisetallad põhjendatud näiteks ülekaalu, pöia- kanna- või põlvevalude korral, jaladeformatsioonide — näiteks viltuse suure varba või väljaulatuva liigesenuki, aga ka näiteks lastel X-jalgsuse või väga painduvate liigeste korral.

Valu polve poletikku kui ravida

Kui jala deformatsioon on juba tekkinud, ei saa seda muuta olematuks, kuid ortopeediliste jalatsite abil saab takistada deformatsiooni edasist arengut ning vältida piinavaid jalavaevusi. Palju vedelikku ja oomega-3 rasvhappeid. Liigeste tervist mõjutab otseselt ka toit. Menüüsse tuleb rohkem lisada puu- ja köögivilju, et saada piisavalt vitamiine ning vähendada kiirete näkside ja magusa söömist.

Peab vähendama soola tarbimist. Liigestele tuleb kasuks Vahemere dieet: köögivili ja mereannid, mis sisaldavad rohkesti oomega-3 rasvhappeid.

Valu ei tähenda alati haiget liigest, vaevusi võivad tekitada ka liigesesidemed, lihased ja kõõlused või nende kinnituskohad. Artroos on seotud liigeste kulumisega ja see esineb tavaliselt eakamatel, kuigi üksikutel algab see haigus 40ndates eluaastates.

SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada

Kõige sagedamini kahjustuvad põlve- puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed. Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis.

Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske. Kõige vigastustealtim liiges on põlv: põlvetraumad tekivad kõige sagedamini sportides.

Trauma korral on väga oluline mõne ööpäeva jooksul haiget liigest mitte koormata ja vajadusel piirata ka selle liikumist. Esmaabina tuleks iga kolme-nelja tunni järel haiget piirkonda paarikümne minuti jooksul jääga jahutada: sobilikud on nii rätiku sisse mässitud külmakott kui ka sügavkülmikus leiduvad marja- või juurviljapakid.

Seda protseduuri peaks kordama iga paari tunni järel, kuni valu hakkab vähenema ja turse teke pidurdub. Mõni päev hiljem võib jääkotiprotseduuri asendada haigele kohale jääkreemi määrimisega.

Põletikku ja valu vähendavad ka apteegi käsimüügist saadavad valuvaigistid. Haiget liigest aitab toestada elastikside, mis aga ei tohi mingil juhul takistada vereringet.

Liigeste ravi Dimeksid

Põlve aga ei tohiks turse korral elastiksidemega kinni siduda, sest tagajärjeks võib olla veresoonte kompressioon, säärte paistetus ja vereringe loomuliku ringluse takistus. Viga saanud põlve ei tohi keha raskuse all koormata, kuid trauma järel tuleks õige pea hakata liigest järk-järgult rahulikult ja võimalikult sujuvalt liigutama.

Mida suurem on valu, seda rahulikumad ja kergemad olgu liigutused. Kui nende ravivõtetega pole sümptomid kolme päeva möödudes leevenemismärke näidanud, tuleks minna arsti juurde.

07 Randme testimine

Kõhrepind kui liivapaber Liigesehaigustest ollakse kõige rohkem hädas liigesekulumise ehk osteoartroosiga, mil liigesekõhr aegamööda laguneb ja õheneb. Mis täpselt sellist kulumist tingib, seda teadus veel seletada ei oska, kuid kaasa võivad aidata nii vananemine, ülekaal, kauaaegne ülemäärane füüsiline koormus, sportlasekarjäär, varasemad liigesevigastused ja kindlasti ka geneetiline soodumus.

Saada lugu

Nende tegurite kaasmõjul häirub liigesekõhre normaalne ainevahetus, kõhr ei kata enam ühtlase ja elastse kihina luupinda, tekivad struktuurimuutused ja konarused häirivad liigese sujuvat liikumist. Liivapaberina toimiv kõhrepind hõõrub ennast kihiti aina õhemaks. Noorematel vallandab osteoartroosi sageli liigesevigastus. Naisi vaevab osteoartroos kaks korda sagedamini kui mehi. Koguni pooltel ligi 70aastastel võib esineda liigesekulumist vähemalt ühes liigeses. Kuna pikka aega ei pruugi liigesekulumine raskeid vaevusi kaasa tuua, sunnib see haigus perearsti poole pöörduma vanemaealisi, kel on kulumisprotsess pahatihti juba kaugele arenenud ja liigesed vajavad juba asendamist proteesidega.

Pikalt kestnud meniskikahjustus võib tekitada kraapivat häält.

Paistes liigest tuleb kohe näidata arstile Nii ja naa. Paistes liigese pärast ei pea kohe valvearsti juurde tormama. Kui tegemist on väiksema hädaga, aitab tavaliselt külm, sobiv asend, tugiside ja valuvaigisti. See pole õnneks raketiteadus. Kuid kui liiges on paistes, punetav ja tekib palavik, peab kohe arsti juurde minema.

Liigeses võib olla bakteriaalne nakkus, mille ravi peab alustama kiiresti.

Liigesehaigused on enda viga Müüt. Mingid liigesehädad on peaaegu igaühel.

Cock # artrosi ravi

Liigesekõhred, mis leevendavad lööke ja tagavad sujuva liikumise, moodustuvad kollageenikiududest.