Osteoartroosi tekkimise risk suureneb liigestele mõjuva pideva liigse koormuse korral. Esmane osteoartroos tekib tervele liigesekõhrele. Kui siiski nii juhtub, hävib luukude, tekivad luukasvised, mida nimetatakse kannusteks. Õigeaegse ravi korral on prognoos hea.

Kuidas ilmneb osteoartroos? Osteoartroosi sümptomid sõltuvad sellest, millised liigesed ja kui tugevasti on kahjustatud.

Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine

Kõige sagedamad sümptomid: Turse, valu ja jäikus liigestes Liigesed suurenevad ja muutuvad sõlmelisteks Liikumisel on liigestes kuulda naksumist ja kriginat Liigeste liikuvus väheneb Kahjustunud piirkonda ümbritsevad lihased nõrgenevad ja nende mõõtmed vähenevad Luude hõõrdumise tõttu moodustuvad luukasvised kannused Põlveliigeste osteoartroosi korral on neis tunda nõrkust, inimesel on raske jalgu põlvedest kõverdada.

Tavaliselt kahjustab osteoartroos mõlemat põlveliigest. Erandiks on juhud, kui haigus tekkis ühe põlve trauma või haigestumise tõttu. Sõrmede osteoartroosi korral kasvavad liigeste servadele sageli luulised kannused, mille tulemusena liigesed puituvad, tursuvad, valutavad ja punetavad.

Inimesel on valus trükkida või mängida klaverit. Tavaliselt kahjustuvad pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrme põhiliigesed. Ülemäärane kehakaal suurendab koormust liigestele eriti põlvedelemille tulemusena kulub kõhrkude kiiremini.

Just seetõttu on rasvunud naistel neli korda suurem risk osteoartroosi tekkeks kui normaalse kaaluga naistel, meestel — viis korda. Ülemäärane kehamass suurendab osteoartroosi tekkimise riski kõigis liigestes, isegi Ostearthroos liigeste ravi.

Haiguse algus on tavaliselt aeglane ning seetõttu märkamatu. Enamasti tekib valu liikumisel, millega kaasneb krigin, kuid rahuolekus valu kaob.

  • Osteoartroos on kõige sagedasem liigesehaigus.
  • Valu ja poletamine kuunarnukis kui ravida
  • Bursita ola maja ravi kodus
  • Deformeeriv osteoartroos - arriba.ee
  • Vastunäidustused ja ettevaatusabinõud Mis on osteoartriit?

Iseloomult on valu tuim ning tugevneb päeva teises pooles, hommikuti on tunne parem. Haiguse progresseerumisel on valud püsivamad. Sümptomid Valu koormusel või liikumisel, mis väheneb puhkusega Liikumisel naksumine, plõksumine, krigin Hommikune liigesjäikus kuni 30 min Esinevad nn stardivalud raskused liikuma hakkamisel Riskifaktorid Vanus haigestumine on sagedasem vanematel inimestel Ülekoormus liigesele ülekaalulisus, raske füüsiline töö, töö püstasendis, tippsport Mikrotraumad ja põrutused Rühihäired düsplaasia, genu varu, genu valgum, skolioos, küfoos, hüperlordoos, lamppöidsus, hüpermobiilsus Ainevahetus- või endokriinsed häired diabeet, akromegaalia, menopaus Perifeersed vereringehäired C- ja D-vitamiinivähesus Ravivõimalused Osteoartriidi ravi eesmärgiks on kõrvaldada riskitegurid, kontrollida valu, peatada liigeskõhre kulumine, parandada või säilitada liigesliikuvus, vältida vaegurlust ning parandada elukvaliteeti.

Ravis kasutatakse nii kirurgiat, taastusravi kui ka erinevaid ravimeid. Taastusravi - Oluline on sellega pihta hakata võimalikult vara. Osteoartroosi tõttu langeb lihasjõud ning liigesliikuvus.

Haigused ja seisundid

Deformeeriva osteoartroosi ravis on olulisel kohal massaž ja liigeseid säästev võimlemine lihaskonna tugevdamiseks, eriti on soovitatav sanatoorne ravi.

Võib kasutada parafiiniga mähiseid. Kaugele arenenud osteoartroosi puhul teostatakse ortopeedilisi operatsioone - endoproteesimist kunstliigeste paigaldamine. Prognoos Hiline haiguse avastamine ja arsti poole pöördumine vqivad viia liigesefunktsiooni tugeva häirumiseni, isegi invaliidistumiseni. Õigeaegse ravi korral on prognoos hea. Riskifaktoriteks peetakse pärilikkust, ülekaalulisust, rasket füüsilist tööd, ülekoormust, sportlasi, kes koormavad põlve ja puusaliigeseid.

Ennetamine Riskifaktoritest hoidumine. Kasutatud kirjandus: 1.

Oxford textbook of rheumatology, sec. Maddison et al. Oxford Medical Publications. Harrison’s Principles of internal medicine. Isselbacher et al. Inimene ise tunneb siis juba valu ja tema liigesed ei liigu enam nii hästi kui varem.

Valu ilmutab end esialgu üksnes niisugusel juhul, kui liiges on koormatud, kuid võib protsessi edenedes vaevata inimest ka puhkeajal ja hakata segama und. Esmane osteoartroos tekib tervele liigesekõhrele.

Osteoartroosi vastu aitab võimlemine ja seda tuleks teha juba noorena, et haigus ei tekiks. FOTO: Panther Media Osteoartroosiga on tegemist 12 protsendil inimeste liigesehaiguste juhtudest ning see põhjustab eakatel kõige sagedamini liikumisvõime kaotust.

Soodustavad tegurid on ülemäära suur kehakaal ja raske füüsiline töö — eriti niisugune, mille puhul korduvate liigutustega koormatakse kogu aeg üht ja sama liigest.

Teisest osteoartroosi põhjustavad traumad, ainevahetushaigused, kõrvalkilpnäärme hädad, suhkurtõbi, rasvumine, kilpnäärme vaegtalitlus ja teised endokriinhaigused, varem põetud liigesehaigused, neuropaatilised tõved ja pikaajaline liikumatus. Analüüsid on korras Diagnoos põhineb patsiendi kaebustel, seisundi kirjeldusel ja röntgenipiltidel. Laborianalüüsides tavaliselt olulist muutust ei ole ja põletikunäitajad võivad olla normipärased.

Sageli küsitakse, kuidas saavad analüüsid olla korras, kui valu on nii suur, aga nii see ometi on.

Protsess on degeneratiivne ja paikne ega põhjusta enamasti organismi üldseisundi muutusi. Põletikunäitajad võivad suureneda, kui lisandub tugev turse ehk liigese mittebakteriaalne põletik. Kuidas selle haigusega toime tulla? Muutusi enam liigesest ära võtta pole võimalik — saab üksnes seisundit kergendada ja piirata haiguse arenemist. Tähtis on võimelda, et liigesed oleksid liikumises.