Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine — näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine. Silmapõletikud võivad olla salakavalad, kuna ei põhjusta silmas valu ja võivad sellest hoolimata edasi areneda.

Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist.

Saada lugu

Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt.

Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost.

Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem.

Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas. Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor.

Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor.

Liigesevalu on märk sellest, et arsti juurde minekuga ei maksa venitada

Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused.

RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.

Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.

See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.

Vanemad inimesed on traumadele vastuvõtlikumad ning ülekoormusvigastused kipuvad neil kergemini tekkima. Noored taastuvad ülekoormusest kiiremini: noor inimene jookseb 10 kilomeetrit ning võib homme uuesti joosta, aga vanema inimese liigesed ja organism tervikuna vajavad taastumiseks pikemat aega. Liigesed võivad valutada ja paiste minna, aga ka lihtsalt ragiseda.

Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu.

Liigeste valude margid

Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus.

Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema.

Liigeste valude margid

Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.

Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi.

Liigeste valude margid

Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta.

Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega.

  • A nagu artroos. Liigesekulumuse tundemärgid on just sellised | arriba.ee
  • Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Ka mõningad ravimid võivad seda põhjustada. Ja ülekaal. Igal aastal saab suur hulk inimesi puugilt hammustada ning nad nakatuvad borrelioosi. Selle haiguse varajasteks sümptomiteks on väsimus, palavik, peavalu ja paljudel juhtudel hammustatud piirkonnas ka punetav lööve.

Liigeste valude margid

Tänapäeval esineb liigese klassikalisi reumaatilisi kahjustusi suhteliselt harva. Süsteemsed sidekoehaigused mõjutavad liigesekapslit, kus tekib põletik, mis omakorda aktiveerib liigesekõhre kahjustavad fermendid. Liiges on turses ja valulik ning need haigused võivad haarata kõigepealt just väikesi liigeseid sõrmeliigesed.

Selle haigusega satub organismi spetsiifiline nakkus, mis võib kahjustada liigeseid sarnaselt süsteemsete sidekoehaigustega. Uudismoodustised ehk kasvajad.

Kui mingi liigesepiirkond valutab, tuleb alati mõelda ka sellele variandile, eriti juhul, kui valuga kaasneb turse või on ebatavalises kohas märgata kühmukest. Laste nn kasvuvalud. Lastel võivad liigesevalud tekkida kiire kasvu perioodil 12—15aastaseltkui nende füüsiline koormus on suur. Ärritatud ja turses liikmele võib asetada ka külmageeli või -koti.

Seitse nippi rahvameditsiinist, mis aitavad liigesevalu peletada 1 Kui sul on haav, mis ei ole korralikult puhastatud, on võimalik, et mingi haigustekitaja bakter sagedamini stafülokokk satub vere kaudu liigesesse või luusse, tekitades seal ägeda mädapõletikulise ehk septilise protsessi, kirjutab Prevention. ISelle tulemuseks on tugev turse ja valu vigastatud piirkonnas, palavik ja külmavärinad.

Kui turse püsib, tuleb pöörduda arsti vastuvõtule. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Kindlasti tuleks vältida haige liigese liigset koormamist: liikudes tuleks kasutada tugikeppi või tugiraami, tuleks pigem istuda kui seista, mitte kanda raskusi.

Ettevaatlik tasub olla jooksmisega, et mitte jalgu ära põrutada, ning vältima peaks pöördeid ja hüppeid. Peamine on see, et aktiivne liigutamine ei teeks valu ega koormaks liigeseid üle. Luude kulumine ja sundasendid Erinevalt osteoporoosist on luude kulumine ka meeste mure, mis võib alguse saada noorena ning päädida lõpuks liigese väljavahetamisega. Eelkõige on probleemiks põlve- ja puusaliigesed, millele avaldab mõju ülekaal, vähene liikumine, vale asend ning ühekülgne toitumine.

Osteoartroos, nagu paljud kroonilised haigused, on astmelise kuluga, I staadiumit iseloomustab vähene valu koormuse järel, IV staadium tähendab aga juba rasket liikumishäiret, valu rahuolekus, abivahendite ja kõrvalabi vajadust. Osteoartroosi ravi on mitmesuunaline.

Valu ja põletikunähtude leevendamiseks kasutatakse medikamentoosset ravi. Liigesekõhre ainevahetust parandatakse glükoosamiini või kondroitiinsulfaatpreparaatidega.

Uuem võimalus on viia liigesesse eeskätt põlveliigesesse liigesepindu määriva toimega preparaati viskosuplementatsioonravi. Kirurgilisest ravist on enam kasutusel liigesepindade lihvimine ja puhastamine ning liigese proteesimine.

Sageli annab reumatoid-artriit endast märku sõrme- ja randmeliigeste valu ja tursega, haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga. Alaägedat haigusvormi on raskem diagnoosida, sest vaevust seostatakse külmetamise, venituse või äralöömisega. Reumatoidartriit on üks paljudest autoimmuunhaigustest, mil organismi oma immuunsüsteem hakkab kahjustama kehaomaseid kudesid, liigese-membraani ja -kõhre, mistõttu tekibki liigesekahjustus. Haiguse diagnoosimiseks küsitleb arst patsienti, uurides hommikuse liigesejäikuse kohta, seejärel hindab liigeste seisundit. Järgnevad vereproovid, millega tehakse põletiku aktiivsus kindlaks üldisemate testidega: uuritakse C-reaktiivse valgu sisaldust ja settereaktsiooni.

Kõige selle kõrval on olulised patsiendi teadmised oma haigusest, et sellega paremini toime tulla, igapäevane taastusravi ja sobivate abi-vahendite ortoosid, kõnniabivahendid, jalatsid kasutamine.