Kõigi klassifikatsioonide uuemates versioonides on järk-järgult loobutud primaarse vs. Tõendusmaterjali otsinguga leitud kahes üksikuuringus hinnati unepäeviku usaldusväärsust ja unepäevikuga mõõdetavate kvantitatiivsete parameetrite piirväärtusi ning erinevate parameetrite tundlikkust, et eristada unetusega patsiente normaalse unega patsientidest. Enamiku kaasuvate eriti psühhiaatriliste haiguste ja unetuse vahelist põhjuslikku seost ei ole võimalik määratleda. Spondüliit ilmneb kõige sagedamini tuberkuloosi taustal, mille manifestatsiooniks oli kuiv köha, halb enesetunne, higistamine, madal temperatuur.. ISI inglise-, prantsuse- jm keelseid versioone on valideeritud erinevates populatsioonides. Osteokondroosi komplitseerib sageli õla-õla periartriit, kui põletikuliseks muutuvad õlga lihaseid liikuvad kõõlused, aga ka selle liigese kapsel ja ligamentoosne aparaat.

Unetuse diagnoos põhineb struktureeritud kliinilisel intervjuul. Unetuse küsimustikke tuuakse unetuse ravijuhendites välja täiendava vahendina unetuse tõenäosuse ning raskusastme hindamiseks. Teatud uneküsimustikud sobivad ka raviefekti hindamiseks. Uuringutes on unetuse küsimustike tundlikkust ja spetsiifilisust võrreldud enamasti kliinilise intervjuu või aktiivsusmonitoride omaga.

Mainitud uuringute tulemused kinnitavad küsimustike autorite poolt originaalartiklites avaldatud soovituslikke otsustuspiiri skoore st otsustuspiiriks olev punktisumma, mille juures küsimustiku tundlikkus ja spetsiifilisus on optimaalne.

Kuidas valutab õlaliiges (valu on tuim, valutab liikudes), kuidas seda ravida

ISI on patsiendi poolt täidetav subjektiivne küsimustik vt lisa 4. ISI sisaldab seitset küsimust, milles palutakse hinnata viimase kahe nädala subjektiivse unekvaliteedi andmeid Kõrgem skoor tähendab tõsisemat unetust.

ISI inglise- prantsuse- jm keelseid versioone on valideeritud erinevates populatsioonides. ISI abil on võimalik hinnata ka unetuse ravi tulemuslikkust PSQI on samuti patsiendi poolt täidetav küsimustik ja kus palutakse kirjeldada unekaebusi viimase kuu jooksul lisa 4 PSQI koosneb seitsmest alajaotusest ja 19 küsimusest, võimalik punktiskoor on 0— Kõrgem skoor tähendab kehvemat unekvaliteeti. PSQI sobib ka raviefekti hindamiseks nii kliinilises praktikas kui ka uuringutes.

Epworthi unisuse küsimustikku käsitletakse põhjalikumalt kliinilise küsimuse number kuus juures. Töörühm sõnastas nõrga positiivse soovituse madala kvaliteediga tõenduse põhjal: unetuse kahtlusega patsientidel soovitatakse täita unetuse küsimustikke ISI ja PSQI, et oleks võimalik unetust diagnoosida küsimustikud on toodud lisas 4. Kahes unetuse ravijuhendis 16, 17 soovitatakse kasutada unetuse küsimustikke ühe täiendava diagnoosimisvahendina. Süstemaatilisi ülevaateid ega metaanalüüse, milles käsitletaks unetuse küsimustike tundlikkust ja spetsiifilisust unetuse diagnoosimisel, ei ole.

Unetuse kahtlusega patsientidel ei ole unetuse diagnoosimiseks soovitatav kasutada meeleolu- ja ärevushäire küsimustikke. Nõrk negatiivne soovitus, madal tõendatuse tase. Meeleolu- ja ärevushäiretel ning unetusel on ühiseid kliinilisi tunnuseid päevased keskendumisraskused, väsimus, uneaja lühenemine jm ning need seisundid esinevad sageli koos. Püsima jääv unetus on sageli probleem ka pärast depressiooni edukat ravi.

Kirjanduse otsing tehti selles küsimuses nii üldiselt kui ka vastavalt spetsiifilistele küsimustike nimetustele. Leidub kui ravida valu ola uhiste ulevaateid üksikuuringuid, milles on meeleolu- ja ärevushäire küsimustikke kasutatud unetuse hindamiseks psühhiaatriaosakonda hospitaliseeritud patsientidel.

Need ei esinda esmatasandi valimit. Põhilised probleemid selle kliinilise küsimuse tõendusmaterjaliga on järgmised: uuringute madal kvaliteet; kõrgemad skoorid küsimustikes, mis on valideeritud depressiooni ja ärevuse diagnostikas, ei võimalda eristada unetust ja unesümptomitega depressiooni. Sisuliselt puuduvad kvaliteetsed uuringud, mis käsitleks meeleolu- ja ärevushäirete küsimustike tundlikkust ja spetsiifilisust unetuse kui iseseisva sündroomi diagnoosimisel.

Ravijuhendites on soovitatud eespool loetletud küsimustikke kasutada unetuse diagnostikas täiendava meetmena, et täpsustada kaasuvaid psühhiaatrilisi haigusi. Neid küsimustikke ei ole Eesti populatsioonis valideeritud. Eestis on välja töötatud ja valideeritud meeleoluhäirete küsimustik EEK-2, mille küsimused 26—28 hindavad unetust.

EEK-2 kohta vt Eesti depressiooni ravijuhend perearstidele Töörühm sõnastas nõrga negatiivse soovituse madala tõenduspõhisusega materjali põhjal: unetuse kahtlusega patsientidel pigem ei soovitata unetuse diagnoosimiseks kasutada meeleolu- ja ärevushäire küsimustikke.

Unetuse kahtlusega patsientidel ei ole soovitatav kasutada unetuse diagnoosimiseks rahutute jalgade sündroomi küsimustikku. Tugev negatiivne soovitus, madal tõendatuse tase. Sarnased kaebused võivad esineda erinevate unehäirete puhul. Rahutute jalgade sündroomi korral on sagedaseks kaebuseks unetus. Täpselt küsimusele vastavaid süstemaatilisi ülevaateid ega üksikuuringuid ei leitud. Kasutatud ravijuhendites 6, 16, 17 tuuakse välja, et unetuse diagnoosimisel on oluline hinnata patsiente ka teiste unehäirete suhtes ja vajadusel kasutada spetsiifilist küsimustikku diagnoosi täpsustamiseks.

Konkreetselt rahutute jalgade küsimustiku kasutamist unetuse diagnoosimisel käsitletud ei ole.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab

Töörühm otsustas, et rahutute jalgade küsimustiku rutiinne kasutamine kõigil unetusega patsientidel ei ole näidustatud. Puudub sellekohane tõendusmaterjal ning liigne testide kasutamine koormab patsienti ja vähendab patsiendi koostöövalmidust. Unetuse kahtlusega patsientidel ei ole soovitatav kasutada unetuse diagnoosimiseks uneaegse hingamishäire küsimustikku. Töörühma praktiline soovitus. Otsinguga ei tulnud välja ühtegi küsimusele vastavat süstemaatilist analüüsi ega üksikuuringut.

Töörühm otsustas, et uneaegse hingamishäire küsimustiku kasutamine unetuse diagnoosimisel ei ole näidustatud. Puudub tõendusmaterjal, et rutiinne uneaegsete hingamishäirete küsimustike kasutamine Artroosi ravi Sveitsis aitaks unetust diagnoosida.

Unetuse kahtlusega patsientidel ei ole unetuse diagnoosimiseks soovitatav kasutada liigunisuse küsimustikku. Unetus põhjustab harva päevast liigunisust, ka kogu uneaja objektiivse lühenemise korral. Kaasaegsed käsitlused unetuse patofüsioloogiast rõhutavad unetusega patsientide suurenenud ärksuse seisundi esinemist hyperarousal state.

Epworthi unisuse skaalat ESS 21 on varem kasutatud unetuse hindamisel Enamikul unetusega patsientidest jääb ESS skoor siiski normi piiridesse. ESS-i ja unisuse objektiivse mõõdiku, päevase unevalmiduse testi MSLT vaheline korrelatsioon on kirjanduse andmetel nõrk Tõendusmaterjali otsingutega leitud 71 üksikuuringust enamik ei vasta püstitatud kliinilisele küsimusele, pole tehtud esmatasandil või on madala kvaliteediga.

Ravijuhendites ei ole sellele küsimusele vastust. Alsaadi jt 28 : unetust hinnati kui ravida valu ola uhiste ulevaateid kliinikutes ravil olnud l alaseljavaluga patsiendil. Kasutati erinevaid küsimustikke, võrdluseks olid patsientide unepäevikud.

Sanford jt 30 : uuringu eesmärk oli koguda normatiivseid andmeid ESS-i skooride kohta üldpopulatsioonis. Uuringus osales inimest, kes täitsid kahe nädala vältel unepäevikut ja päevase toimetuleku küsimustikke, sh ESS-i. ESS-i skoor oli võrreldes teiste uuringutega keskmiselt kõrgem nii unetusega kui ka unetuseta inimestel. Olenemata statistiliselt olulisest erinevusest nende gruppide keskmise ESS-i skoori vahel näitas ROC analüüs madalat ESS-i täpsust unetusega ja unetuseta inimeste eristamisel.

Souza jt 31 intervjueerisid populatsioonipõhiselt inimest. Ei leitud statistilisi seoseid kõrgema ESS-i skoori ja unetuse, uinutite kasutamise, kehamassiindeksi, soo, vanuse, hariduse, majandusliku seisundi, perekonnaseisu, tööhõive ning unekvaliteedi parandamise alternatiivsete meetodite vahel.

Kokkuvõttes sõnastas töörühm nõrga negatiivse soovituse madala kvaliteediga tõendusmaterjali põhjal: unetuse kahtlusega patsientidel ei ole unetuse diagnoosimiseks soovitatav kasutada liigunisuse ESS küsimustikku. Ühegi teise liigunisuse küsimustiku kohta tõendust ei leitud. Kui esineb ainult õlavalu, ei kahjustata selle motoorset funktsiooni, räägime periartikulaarsete kudede verevalumitest. Kui pärast vigastust täheldatakse valu õlas kuni küünarnukini, pole valu liigutamine või isegi valu liigutamine võimatu, kuna seal võib esineda kõõluse rebend ja lihaskahjustus - neid tingimusi saab eristada ainult traumatoloog.

Täiskasvanute unehäirete esmane diagnostika (RJ-G/28.1-2018)

Liigese deformeerumine pärast vigastust koos võimetusega käsi liigutada näitab tavaliselt nihet. Kui aktiivsed liikumised on võimatud, saate selle jäsemega liigutusi teha ainult passiivselt teise käe abiga või siis, kui seda teeb välimine inimenesamal ajal kui naha all võite tunda kriimu või mingit liigutust, kui liigese enda piirkond või selle all on paistes, enne seda valus puudutada, siis tõenäoliselt luumurd. Kaltsiumisoolade sadestumine kõõluste või sidemete kudedesse See seisund - liigese pehmete kudede lupjumine - võib metaboolsete protsesside halvenemise taustal areneda üle aastasel inimesel.

Varem kui selles vanuses toimub kaltsifikatsioon inimesel, kes põeb paratüreoidseid haigusi, mille puhul kaltsiumi metabolism on häiritud. Selle patoloogia sümptomid on järgmised: õlavalu pidev; võimendatakse käe tõstmise või küljele viimisega; selle intensiivsus aja jooksul suureneb. Lülisamba haigused Patoloogiad kaelalüli 4—7 selgroolüli valdkonnas, olgu see siis: tüsistusteta osteokondroos; ühe selgroolüli nihkumine teise suhtes spondülolistees ; selgroolüli kehade põletik spondüliit ; selgroolülide subluksatsioonid või luumurrud avaldub valu õlaliigeses.

Pärast vigastust ilmnevad dislokatsioonid ja luumurrud. Spondüliit ilmneb kõige sagedamini tuberkuloosi taustal, mille manifestatsiooniks oli kuiv köha, halb enesetunne, higistamine, madal temperatuur. Kõige tavalisem lülisamba haigus, mis põhjustab valu õlas, on osteokondroos.

See on seisund, kui perifeerias selgroolülide selgroolülide ketas vahel paiknev kõhre moodustumine muutub õhemaks ja selle keskne tarretisesarnane osa nihkub lülisambakanali poole.

JavaScript for Web Apps, by Tomas Reimers and Mike Rizzo

Lülisambahaiguste korral on iseloomulik järgmine: valu ilmneb õlas ja käes: need levivad õlaliigesest küünarnuki ja mõnikord ka käe külge; võimendatakse pead keerates ja kallutades; koos valuga on käe tundlikkus häiritud: see külmub või, vastupidi, tunneb kuumust; haige käe haneraskused, täheldatud tuimus või kipitus. Osteokondroosi komplitseerib sageli õla-õla periartriit, kui põletikuliseks muutuvad õlga lihaseid liikuvad kõõlused, aga ka selle liigese kapsel ja ligamentoosne aparaat.

Periartriit võib ilmneda ka õlavigastuste või reaktiivse põletiku korral kehas esineva kroonilise nakkusprotsessi tonsilliit, neerupõletik või bronhid tagajärjel Siin on õlavalu: ilmub teravalt, ilma nähtava põhjuseta; kasvab järk-järgult; toimub öösel; võimendatakse käe tõstmisega, samuti proovides seda saada selja taha, panna see pea taha või võtta küljele; päevaga üksi valu vaibub; lokaliseeritud valu õlgades ja kaelas; mõne kuu pärast, isegi ilma ravita, valusündroom kaob, kuid liiges kaotab liikuvuse: on võimatu tõsta kätt horisontaaljoone kohal või panna seda selja taha.

Brachial neuriit Siin on õlaliiges valus, olles ümbritsevate kudedega ideaalses korras. Patoloogiat iseloomustab "lumbago" ilmumine õlas, pärast mida jääb äge valu.

Seda võimendab käeliigutus. Õla pleksiit Selle patoloogiaga on mõjutatud üks, kaks või kolm suurt närvikäiku, mis läbivad vahetult rangluu. Nad kannavad käsklusi kaela, käsivarsi ja koguvad sealt saadud teavet aistingute kohta. Patoloogia areneb pärast: vigastused: rangluu murd, nikastus kui ravida valu ola uhiste ulevaateid õlaliigese nihestus; sünnikahjustus - vastsündinud lapsel; pikaajaline sundasendis viibimine: rinna- või kõhuorganite keeruka ja pikaajalise operatsiooniga, kus kutsetegevuse tunnused nõuavad pikka positsiooni eraldatud või üles tõstetud käega; Vibratsioon karkude kandmine; üldine nakkushaigus herpeedilise rühma viiruste põhjustatud haigused on selleks eriti võimelised: mononukleoos, herpes zoster, herpes simplex, tuulerõuged ; õla piirkonna hüpotermia; kehas ainevahetushäirete tagajärjel: diabeediga, podagraga.

Muud põhjused Sümptom, mida sagedamini kirjeldatakse kui õla lihaste valu, harvem - kui õla või õlaliigese valu, võib ilmneda mitte ainult bursiidi, kõõluste põletiku, õla-õla periartriidi, artroosi, osteokondroosiga. On ka teisi haigusi ja seisundeid: ahenemise sündroom takistuse sündroom ; müofascial sündroom; müelopaatia. Nendele haigustele iseloomulikke subjektiivseid sümptomeid pole.

Diagnoosi paneb arst - peamiselt neuroloog, kuid vajalik võib olla konsulteerimine reumatoloogi või traumatoloogiga. Peegeldunud valu See võib valu anda õlale siseorganite haigustega: Stenokardia - seisund, mille korral süda kannatab selle ebapiisava hapnikuvarustuse tagajärjel.

Siin lokaliseerub valu rinnaku taga ja samal ajal vasaku õlaliigese piirkonnas. See ilmneb mis tahes laadi füüsilise tegevuse taustal, olgu see siis vastu tuult kõndimine, raskuste tõstmine või treppidest ronimine, see ei pea olema vasaku käega liikumine.